Põhifunktsioon ja eesmärk: Kuivatusseadmete põhiülesanne on eemaldada materjalist niiskus või muud lenduvad komponendid kuumutamise ja muude vahenditega, et saada kindlaksmääratud niiskusesisaldusele vastavaid tahkeid materjale. Selle põhieesmärgid on järgmised: materjali riknemise vältimine järgneva töötlemise või ladustamise ajal (nt puidu deformatsioon, keraamiliste toorikute pragunemine), transpordi ja pikaajalise -hoiustamise hõlbustamine (nt tera-hallituskindlus) ning järgnevateks protsessideks (nt kaltsineerimine, purustamine) ettevalmistamine.
Tööpõhimõte: Kuivatusprotsess on sisuliselt termofüüsikaline niiskuse eemaldamise protsess, mis kulutab palju soojusenergiat. Põhiprintsiip on soojuse ülekandmine märjale materjalile, selles sisalduva märja osa aurustamine ja auru väljaviimine läbi gaasivoolu või vaakumsüsteemi. Kuivatusprotsess jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks: eelsoojendusetapp, konstantse kiirusega kuivatamise etapp (pinnaaurustumise juhtimine) ja vähendatud kiirusega kuivatamise etapp (sisemine difusioonikontroll).
Peamised klassifitseerimismeetodid: Kuivatusseadmeid on mitut tüüpi, mida saab klassifitseerida erinevate standardite järgi:
Töörõhu järgi: atmosfäärirõhukuivati ja vaakumkuivati (vaakumkuivati).
Töörežiimi järgi: katkendlik (partiitöö) ja pidev
Soojusülekande põhimõtte järgi: juhtivuskütte tüüp, konvektsioonkuumutustüüp (kõige levinum, näiteks kuumaõhukuivatus), kiirgussoojusülekande tüüp (näiteks kaug-infrapuna, mikrolaineahjus kuivatamine) ja kõrgsageduskütte{0}}tüüp jne
Vastavalt küttemeetodile: otsene kuumutustüüp (otsene kontakt kuuma kandja ja materjali vahel) ja kaudne kuumutustüüp (kuum keskkond soojendab materjali läbi seina).
Struktuuri ja struktuuri järgi: levinumate tüüpide hulka kuuluvad pihustuskuivatid, keevkihtkuivatid, õhuvoolukuivatid, labakuivatid, kastkuivatid ja pöörlevad kiirkuivatid.
